Kadakkaer biebersteini "Bianco"

ÄRATAME UINUNUD SEEMNED ÜLES!
Igal aastal on aiapidajate ees üks ja sama küsimus: mida teha, et kõik külvatud seemned ka idaneksid?
Miks seemned ei tärka, milles on viga, on siis seemned viletsad või hoopis mul puuduvad vajalikud oskused?
Need küsimused vaevavad peaaegu kõiki. Ja need küsimused on igati õigustatud. Tööd saab ju tehtud, aga tulemust pole. Proovime asjasse selgust saada.
Rohtsete püsikute seemnetest kasvatamisel on oluline, et seemned oleksid saadud tervelt ja tugevalt istutusmaterjalilt. Kui võrrelda kahte taime, üks on kasvatatud seemnest ja teine saadud vegetatiivsel paljundamisel, siis sageli on esimene taim palju elujõulisem ja tugevam. Need taimed on vastupidavamad ja ka elavad kauem. Erandiks on siin vaid hübriidid. Neid paljundatakse vaid vegetatiivselt, kuna seemnetest ei anna nad emataime omadusi edasi. Nende hulka kuuluvad nt elulõngad, gladioolid, liiliad, tulbid, pojengid, floksid, nartsissid jne. Neid paljundatakse seemnetest vaid siis, kui tahetakse saada uusi sorte.
Enne kui räägime KUIDAS külvata, räägime veidi MIDA külvata...
Kõik teavad, et ühtede taimede seemned annavad ruttu ja ühtlaseid tõusmeid, teised vajavad spetsiaalset ettevalmistust, ilma milleta nad ei ole võimelised idanema. Paljude taimede seemned ei ole võimelised idanema kohe peale kogumist, kuna idu on sügava puhkeperioodi faasis. Iga seemne kattekihis on v alkained (fermendid), mida nimetatakse kasvu blokaatoriteks või INHIBIITORITEKS. Need takistavad embrüo arengut. Tavaliselt ärkavad need taimed tormiliselt järgmisel kevadel, kui muld on niiske, aga suvi soe ja kuiv. Lühikese kevadperioodi jooksul jõuavad need taimed edukalt õitseda ja moodustada vilju. Kui seemned nüüd idaneksid kohe peale valmimist, siis seemikud häviksid kindlasti suvise põua ja palavusega.
Talvel madalate temperatuuridega inhibiitorite mõju väheneb järk-järgult ja samaaegselt suureneb stimulaatorite nagu nt giberelliinide hulk. Niipea kui ühtede või teiste tase ületab teatud piiri, idanevad seemned kohe peale esimest talve. Mõnikord idanevad nad aga peale teist või kolmandat talve, kui inhibiitorid ei hävine peale talviseid külmi või kui neid on palju.
Mõõduka kliimaga alade taimede seemned valmivad suve teisel poolel ja isegi sügisel (leeder, kukekannus, lavendel, emajuur). Need seemned säilivad idanemata kevadeni.
On seemneid, mis on võimelised ida nema kohe peale valmimist. Need kultuurid õitsevad varakevadel või suvel. Nad moodustavad seemneid väga kiiresti. Näiteks: priimulad, adoonised, kurekellad, sinililled, ülased jt. Nende seemned valmivad kiiresti, suvel on sademeid piisavalt. Aga suve teisest poolest alates kaotavad nad idanemisvõime, embrüo langeb sügava puhkeperioodi faasi.
Aga nüüd hakakem rääkima seemnete külviks ettevalmistusest. Alustame kas algusest või lõpust, kuidas soovite. Et seemned oleksid hästi idanevad, peab oskama neid õigel ajal koguda.
Reeglina toimub seemnete valmimine varem kui nende kattekiht tumeneb. Kogumiseks on vaja kindlaks teha seemnete viljadest välja pudenemise aeg. Taimed on võimelised valminud seemneid välja paiskama, mis aga pole üldse aedniku huvides. Korjatakse seemneid kuiva ilmaga. Kui seemned valmivad ebaühtlaselt, mis ka tavaliselt nii ongi, siis koristatakse neid valikuliselt.
Seemned kuivatatakse soojas ruumis, võib ka lihtsalt pakendis. Peale kuivatamist puhastatakse seemned viljajäänustest ja lisanditest.
Väga oluline etapp on seemnete säilitamine. Kui teha seda valesti, siis seemnete elujõud väheneb, nad ei pruugi üldse idaneda. Seemneid peab säilitama SULETUD PAKENDIS MADALA NIISKUSE JA ÜHTLASEL MADALAL TEMPERATUURIL, NT + 4°С JUURES. Seemneid võib hoida ka külmiku külmkambris, kuid tuleb meeles pidada, et temperatuur peab olema ühtlane ja seemned kuivad. Temperatuuri kõikumised pole lubatud.
On mitmesuguseid seemnete külviks ettevalmistamise meetodeid – stratifitseerimine, külmutamine, skarifitseerimine, leotamine, kasvuainetega töötlemine. Seemnete välimuse järgi on raske öelda, missugust meetodit kasutada...  
SKARIFITSEERIMINE – meetod, mille puhul rikutakse seemneid katvat tihedat seemnekesta, et nad kiiremini idaneks. Reeglina on need suured seemned (nt pähklid). Nende embrüol ei ole kindlat puhkeperioodi. Nad võivad idaneda igal ajal peale korjamist. Et see ei toimuks ebasobival ajal, ongi nad seetõttu kaetud paksu ja kõva vett mitteläbilaskva kestaga. Mahalangenud seemned satuvad talviste madalate temperatuuride toime alla. Seemnekest laguneb järk-järgult, niiskus tungib sisse ja kevadel soojuse saabudes seemned idanevad. Sarnaseid tingimusi saab luua ka kunstlikult, pannes seemned vahelduvalt keeva ja külma vette. Seemnekesta võib kriipida noa või viiliga, hõõruda liivaga. Dekoratiivtaimedest on niisugused seemned nt pelargoonil, gasaanial, lillhernel. Müügile saabuvad nad juba ilma kestata, töödelda tuleb neid sel juhul, kui seemned on oma korjatud.
LEOTAMISEKS võetakse 1 osa seemnete kohta 4-5 osa vett. Leotamine toimub toatemperatuuril kuni nende paisumiseni. Meenutage, et nii toimime me herne ja oa seemnetega. Kui seemnekest on kõva, siis leotatakse kuumas vees 5-12 tundi. Sageli sisaldavad seemned ka lõhnaaineid, rasvu ja õlisid, mis samuti pidurdavad idanemist. Kõigi jaoks saab asi selgeks, kui tuua näide tilli või peterselliga. Kui palju ebamugavusi nad meile toovad, sest tavaliselt ei taha nad sugugi idaneda. Niisuguseid seemneid peab LÄBI UHTMA. Selleks pannakse seemned riidest kotikesse ja pestakse neid sooja voolava veega vähemalt 6 tundi. Võib jätta ka terveks ööks sooja vee joa alla. Seejärel seemned tahendatakse ja külvatakse.
Ja lõpuks, tutvume STRATIFITSEERIMISEGA. Loomulik stratifikatsioon toimub siis, kui külvame seemned sügisel maha või ka seemnete isekülvil. Meie aga teeme kunstlikku stratifitseerimist.
Selleks hoitakse seemneid teatud kindla aja madalatel positiivsetel temperatuuridel. Stratifitseerimist vajavad seemned, kelle idu kasvab väga pikka aega, mõnikord võib idanemine kujuneda aasta pikkuseks.
On mitmeid stratifitseerimise meetodeid ja need sõltuvad seemnete idanevusest. Mõningad seemned vajavad 3-4 kuud, teised pool aastat ja rohkemgi. Lühikese perioodiga seemneid võib külvata sügisel avamaale. Parem on külvata siiski kasti, panna see aeda mulda. Pikaajalise stratifitseerimise puhul segatakse seemned niiske liiva või turbaga ja hoitakse ruumis temperatuuril +1+5°С, kontrollides pidevalt, et seemned ei kuivaks. Paljude varakult õitsvate taimede seemned idanevad madalatel positiivsetel temperatuuridel, neid tuleb tihti kontrollida ja tõusmete ilmumisel panna kastid kohe valgu se kätte. Kui seemneid hoida keldris, siis võivad tõusmed ilmuda veebruaris, isegi jaanuaris. Niisugustel seemikutel on rohkem aega kasvada, areneda ja valmistuda järgmiseks talveks.
Kõige lihtsam stratifitseerimise meetod on selline: Vajadusel seemned skarifitseeritakse ja pestakse. Seejärel külvatakse nad sobivasse nõusse niiskesse pinnasesse, kaetakse pealt kilega ja pannakse külmikusse, kus temperatuur on +4+8°С. Väga mugav on kasutada selleks väikseid plastmassist jäätisekarpe. Neil on kaan ja kilesse pole vaja neid panna.
Pärast vajaliku aja möödumist pannakse seemned valgesse kohta. Külmas stratifitseerimist saab soovitada mitmeaastatele taimedele ilma eranditeta, sõltumata sellest, kas nad vajavad seda või mitte. See ei ole seemnetele kunagi kahjulik, vastupidi, soodustab ühtlast idanemist.
Kui pole mingeid juhiseid stratifitseerimise läbiviimiseks, siis teha järgmiselt: 3-7 päeva hoida seemneid toas temperatuuril 18-22°C, seejärel külmikus +2...+4°C juures 1-3 kuud.